Thursday, September 26, 2013

YFU all the way

Pole siia kirjutanud juba pea kuuaega ning idee poolest peaksin ma hakkama seda blogi kokku tõmbama, aga ei taha ju sellest blogist veel lahti lasta.. Aga siiski on mul veel paarist asjast kirjutada, sest valimispäevadelt ja üldse on mul palutud kirjutada kas ma olen vahepeal millegi mõistlikuga ka hakkama saanud.. Mõtlesin, et kirjutan siia YFUga seotud asju..

Üks suurem asi kohe mis tulemas on YFU tuur.. Minujaoks tuleb see veel eriti huvitav, sest minu grupp (olen Tallinna grupis) tuleb minu juurde elama nädalaks + kuna Tallinnas raske leida sellist teist elamist, siis ka teine Tallinna grupp tuleb minu juurde ehk ma saan elada nädalaaega 8-9 YFUkaga koos.. Nii et juba on mega fun nädal garanteeritud. Tuur ise näeb välja selline, et käiakse terve nädal koolist-kooli, tehtakse presentatsioone ning räägitakse oma aastast.. Tallinna grupile pole veel kindlaid koole antud, aga mul fingers crossed, et saaksin oma vanasse Westholmi minna.. Westupatsid ftw.

Lisaks olen ma ka nüüd korraldanud valimispäevi nii palju kui võimalik.. Minu täitsa esimene valimispäev oli üllatuslikult Tartus.. Käisin elus teist korda Tartus (tegelikult läksime YFU koosolekule, aga kuna olime juba Tartus, siis why not teha valimispäeva) ja nende korraldamine on tegelikult ikka väga khuul.. Siiani olen jõudnud teha ka valimispäevi Tallinnas ja KÕIGE khuulim on siiski, et siiani on igal valimispäeval keegi öelnud, et nad on mu blogi lugenud vms.. Endal läheb ka tuju heaks :)

Üleüldse on tohutult vahva, et mul on isegi tänaval tuldud rääkima USA teemal või keegi tulnud ütlema, et on mu blogi lugenud, lihtsalt wow! Ma alustasin seda blogi ise kaheldes kas viitsin seda lõpuni teha, kas keegi üldse loeks... Kuigi siiski mu põhi eesmärk oli anda oma vanematele teada, et ma olen elus ja terve. Lihtsalt siinkohal ütleks kõigile aitäh, kes on nii palju huvi tundnud selle blogi vastu!!

Muidu on Eestis ikka väga bittersweet olla, sest ei möödu päevagi mõeldes oma USA elule, oma sealsele perele ja kõigele! Pisar. Kuigi samas YFU on suur osa ikka veel mu elust (nagu kergelt aru saada), sest esiteks, mul on YFUkast klassiõde ja siis teiseks... Mu parim sõbranna on YFUkas. must love exchange students!

Lisaks võib mind leida 11.oktoobril YFU kontorist, USA infotunnist mida ma teen :)


teel Tartusse - Liisa (Ecuador) - Carmen (Belgia) - Mariin (Šveits) ja mina

sest me ilmsegelt pidime Kistaga (Norra) Tartus ühe kampsuni sisse mahtuma

viisime üks päev Mehhiko vahetusõpilased Tallinna loomaaeda - Carmen - Mina - (teine) Liisa - Miguel + hiljem joinis ka Paulina :)
ilmselgelt kes mind instas follow'ivad on kõike neid pilte juba näinud :D

Wednesday, August 28, 2013

JO

Tõestasin järjekordselt selle postitusega, et ma võin vabalt sekundiga mingi eepose kokku kirjutada!

3-4. augustil toimus minu vahetusaasta viimane sündmus - järelorientatsioon (JO) Sambamäel. Hommikul läks juba kell 9 bussi Rakvere poole, nii et enne seda veel tuli Kristiina minu poole ning koos tatsasime Foorumi ette, et saada kokku Carmeni ja Reedikuga ning läksime bussijaama. Bussijaamas tuli väike probleem juba ette - nimelt öeldi, et buss on välja müüdud, aga Reedikul ega ühel teisel tüdrukul polnud piletit, aga kuidagi pressiti ka nemad peale.. Bussi astudes oli küll kohe hea tunne, reaalselt üle poole bussist oli YFUkaid. Kuigi me olime viimased kes peale jõudsid, siis saime siiski ilusti kõige taha mitu kohta ning mõned inimesed vahetasid meiega kohti, et saaksime olla suure grupiga koos :) See bussireis oli juba so much fun, sest Carmenil oli oma kõlar kaasas.. nii et "tantsubussis pidu ei kustu" :D Rakveres kohtasime veel teisi oma lennu omi ja Kistat (YFU vabatahtlik) ning läksime YFU bussi peale edasi ja sõitsime Samblamäele..

Samblamäel pandi meid kohe välja istuma ning räägiti ära mis toimuma hakkab 2 päeva jooksul ning reeglitest. Peale seda chillisime natuke rahulikult ning siis pandi meid kohe tiimidesse ära ning nalja polnud.. Pidime kõik tegema mingi etteaste, millegist mis on kõigil vahetusõpilastel samamoodi.. Ütleme nii, et minu grupp... :D me ütlesime endale, et "me oleme liiga loovad, et midagi paberile kirjutada".. Andreas (käis Austrias) lihtsalt viskas meie pastaka vähemalt 3 korda maa sisse, sest me lihtsalt ei suutnud kunagi ühele meelele :D lisaks oli parim mõte päikse käes istuda tund aega, sest lõpuks kõik lihtsalt vingusid ning elu isu polnud enam kellegil.. Pärast näitasime kõik enda etteasteid ja meie oma oli küll natuke feil, aga tehtud sai.. Kindlasti parim oli grupp kus nad rääkisid oma piinlikest juhtumitest (teen siin aplausi Lisettele, tema jutt "telefon ja vetsupott" jääb kindlasti kõigile kauaks meelde).
Vahepeal olid paar ala workshop'i moodi asja, kus räägiti emotsioonidest Eestis ning rääkisime lihtsalt mingeid situatsioone läbi.. Viimane asi oli täitsa khuul, sest minu grupi vabatahtlikeks olid Liisu ja Robi, ehk mu kallid naabrid ning lisaks mu grupp oli nii chill, et me lihtsalt istusime ja rääkisime mega kaua, lõpuks meid käidi mitu korda kutsumas, et me läheks sööma.. aga ei, söök oli tol hetkel nõrkadele.

Peale seda õhtul veel mängisime erinevaid mänge.. Ütleme nii, et ühes mängus mul väga hästi ei läinud. Nimelt mängisime midagi kulli taolist, ainult, et meid pandi ühe väikse ala sisse ja me kõik olime kullid. Kui Sind kinni löödi, siis kükitad ja saad vabaks kui Sinu kull kinni lüüakse.. Okei, ei midagi rasket... Kõik reaalselt mängivadki ja jooksevad ringi ja siis mingi hetk ma ka jooksen-jooksen.. Jäin seisma ja pöörasin ümber... KÕMM, Karl-Erik (käis Prantsusmaal) otsustas vist minuga USA jalgpalli mängida ehk ta jooksis TÄIE HOOGA mulle lihtsalt otsa, ta oli just hakanud kellegi eest täiega ära jooksma, aga oi, ma jäin ette.. mingit hetke ma ei mäleta, aga siis oli samm-samm ja lendasin täiega pikali ja Karl-Erik veel minu otsa... kuulen esimese asjana kuidas Jörgen (vabatahtlik) lihtsalt naerab üle terve selle koha ning kuskilt tuli kohe nali, et "Karl-Erik niidab juba naisi".. sõnaotses mõttes niitis.. Aga kuna ma lendasin selja peale ja mul on selg natsa valutanud, siis see tegi asja natuke valusaks + mul jäi vasak käsi alla, siis järgmine päev oli üht mu rannet topelt.. Jah, suutsin end kohe vigaseks ka seal teha :D Selle teema üle ma sain puid alla pool õhtut Robi poolt ning järgmine päev Jörgenilt kui autoga linna sõitsime... humor based on my pain  - haaa-haaa-haaaa.

Eraldi pean veel välja tooma meie võrkpalli mängimise.. Nimelt Lisette (USA) on üks kõige geniaalsemaid mängijaid üldse.. IGA KORD kui pall tuli tema poole, ta astus eest ära ja peale seda küsis "mina vä?".. Sorry Lisette :D:D see oli lihtsalt nii haigelt naljakas, sest ilmselgelt minu tiim võitis (nojah, tegelikult mu tiimis olid Kaarel ja Karl-Erik kes lihtsalt tegid kõik ära samal ajal kui me Carmeniga lihtsalt vaatasime).

Õhtul oli mingi workshop'i moodi asi veel, aga päris mäletan ma enam kõike.. Õhtu tipphetk oli kui mängisime mingit toolide mängu ja siis tuldi ruupuriga saali ning teatati, et meil on 3 minutit aega, et riided vahetada ning siis hakkas retsimine.. Felt like 10th grade all over again. 
Lühidalt öeldes oli retsimine fun, alates üksteisele munaga pähe löömine, lõpetades mudas roomamise... Hästi tore oli "eesti keele tund" kus Robi küsis minult "Mis on YOLO?" paraku tema vastus oli "you obviously love One Direction" ehk ma sain karistada EHK ma pidin panema näo vee sisse - jahu sisse ja siis jooma mingit tomati-ananassi mingit jama.. oh well, if yolo then yolo. Hiljem lugesime veel jubina vannet ning olimegi officially YFUkad.

Sealt edasi läks õhtu rahulikult, käisime ma-ei-tea-mitme-kümnekesti-pesus ning saunas ning siis lihtsalt chillisime terve õhtu lihtsalt mööda maja ringi.. Peamiselt olin Liisu ja Robiga, rääkisin nendega juttu tiimarite toas ning sealt alates sattusime me Robiga väga tõsise teema üle arutama, nii et lõpuks istusime hommikul kella 4-5ni köögis ning lõpetades oli meil terve suur grupp inimesi meie ümber ja lihtsalt rääkisime juttu :) vahepeal ikka käisime mööda maja kondamas, kott-pimedas Jüriga puid toomas, et sauna kütta ning magama minnes veel tegime Märdiga Carmenile terrorit, ehk ei lasknud tal magama jääda.. Parim mõte oli võtta Carmenist kinni Märdiga ja lihtsalt tõmmelda edasi-tagasi, ma olen kuldaväärt sõber!

Hommikul aeti meid jälle ruupuriga üles ning hommikuvõimlemine algas, ehk pumpasime kummi ja korjasime seeni - tantsimine YFU moodi! Peale hommikusööki oli fotojaht, ehk meid pandi gruppidesse ning anti teemad ja pidime neid läbi pildi edasi andma.. Kui meid kuueks loeti siis me olime kohe Carmeniga, et idekas, paneme nii mitu inimest üksteise vahele, et saaksime samasse gruppi, ilmselgelt meie matemaatika ei vedanud välja :D:D Kista karjus üle saali "Keegi enam kohti ei vaheta... sest Liisa ja Carmen, te ei saa arvutamisega hakkama" whooops.. Lõpuks saime ikka samasse tiimi ning kui Kista seda nägi tuli kohe "appppiiii, kuidas te samas tiimis olete, kui te kaks kokku saate siis läheb lappama".. Ilmselgelt me oma YFU lennu kõige eeskujulikumad jubinad :))

Hiljem YFUkad rääkisid meie võimalustest, kuidas YFUs vabatahtlikuks saada jne.  Peale seda oligi viimne söök ning koristus.. Õnneks ma ei pidanud enam Tallinnasse tagasi minnes bussis loksuma, vaid sain vabatahtliku, Jörgeni, auto peale..

ÜHESÕNAGA, tõsiselt fun nädalavahetus oli ja niii-niiii tore oli kõiki näha! See oli lihtsalt nii chill nädalavahetus kus pool ajast läks murul lebamisele, teistega muljetamisele ning Carmeni kõlarist muusika kuulamise - i approve! 

https://www.dropbox.com/sh/ikgjnbcuxts5fb0/Wu8Qy7wO3V#lh:null-MOV_0011.mp4 siin ilus video kuidas mu sugulane võttis oma karistust like a champ! 

https://www.dropbox.com/sh/ikgjnbcuxts5fb0/Wu8Qy7wO3V#lh:null-MOV_0026.mp4 ja täpselt nii ilusalt me kõndisimegi ja lugesime vannet.

Kristiina mega hea magamiskoti pakkimine :D

bussis oli ainult miljon kraadi, aga kuumad selfikad ei jäänud ära

nii palju ruumi oli bussis

Carmen ja ta kõlar..

näidendi tegemise ajal hakkas igav..




RETSIMINE


vabatahtlikud kallasid meid jahu/õliga/piimaga jne üle kui me mööda seda muda-rada roomasime

Reedik peale oma karistust :D




hommikul ärkasin selle peale, et Andres lihtsalt hüppas mu voodisse ja jäi magama...

FOTOJAHI PILDID (minu grupi + paar teise grupi omad mis võtsin Lisette blogist, thanks babe) 
"hullunud fännid Bieberi kontserdil)
Lisette grupi Bieberi pilt


"jubin loomaaias"


"Afganistaani terrorist vanadekodu röövimas"

"ebatavaline hommikusöök"

"salaja YFU reegleid rikkumas"

teise grupi vanadekodu pilt :D

"rannavalve kuuma YFU vahetusõpilast päästmas"



tegime veel Cammega ns sõbraka :))

"mehed köögis" :D


saime oma kirjad tagasi mis ke kirjutasime ELOl :) niiii veider oli seda lugeda + autos linna sõites pidin selle ette lugema, vastaseljuhul Jörgen ütles, et viskavad mu autost välja - winning

Tuesday, July 30, 2013


Elu Eestis - emotsioonid ja tähelepanekud

Ma olen olnud juba Eestis umbes 40 päeva - aeg on läinud uskumatult kiiresti. USA aasta tundub nagu teine elu või lausa nagu unenägu.. hea unenägu. Ma avastan ennast pidevalt USAst unenägusi nägemas ning hommikul väikese pettumusega ennast Eestist leides. See on veider situatsioon, kodus tekib koduigatsus. Vahepeal ikka facetime'n Amara, Hannahi ja teiste USAkatega :)
Hetkel plaanin minna USAsse külla enne järgmist suve ning juba suvel 2014 tulevad mulle Amara (võib-olla ka Kayla ja Maddie, nad ütlesid, et nad küll koguvad raha, aga neid USAkaid ju kunagi ei tea :D) ning hostvanemad Eestisse külla!!!!

YFUs räägiti palju tagurpidi kultuurishokist, ehk ka koju tulles on kultuurishokk.. Ma tõesõna natuke kartsin seda, sest mina ju ei teadnud millisena mina tagasi tulen ja 'kas minu vanale minale meeldib uus mina' ?! Aasta muudab palju, eriti kui oled perest ja lähedastest eemal, õpid nii palju maailma kohta ning veel rohkem enda kohta.. Keegi küsis ka siin varem, et kuidas teised arvavad, et ma muutunud olen - mu sõbranna ütles selle peale "Sa oled selle aastaga suureks kasvanud, aga omajagu lollust Sul ikka," aga samas mu ema ütles, et olen ikka veel sama tore :D

Eestlastes olen ma täiesti teise külje avastanud ja ma saan täiesti aru miks välismaalased arvavad, et me oleme "külmad" inimesed.. Kohe esimeste päevadega Eestis sain mitu korraliku näidet -

  • Ma kõndisin Viru tänaval, mingi võõras mees pillas paberi maha ning ma kohe võtsin paberi üles ning ütlesin, et "vabandust, te pillasite oma paberi maha" ning ulatasin selle temale, aga noh... Vastu sain sõna "okei" ning mees võttis paberi ning kõndis edasi. Ma reaalselt ei teadnud peale seda kuhu istuda või astuda, nii kohmakas tunne oli. Ma mõistan, et see pole midagi absoluutselt isikliku, tavaline Eesti mees, aga endal oli küll selline tunne nagu oleks mind solvatud, sest ma olin harjunud USAkate reaktsiooniga, kus nad oleksid rääkinud nii 10 minutit palju nad mind armastavad... :D
  • Poemüüjad Eestis... Kuidas nüüd nii ebaviisakad said?! Vaevu ütlevad 'tere' või üldse midagi. USAs on see täiesti tavaline, et räägid müüjatega juttu, kasvõi ilmast, aga siiski ollakse sõbralikud ning peletavad igavust, aga Eestis Sa lihtsalt seisad seal ja vaatad kuidas see letil olev lint läheb uuele ringile ja nii over and over again. Või siis - meil ju askeldatakse nii palju sentidega, kas müüjal on nii raske need kätte ulatada mitte visata sulle mingi 500 senti tollele 'raha alusele' ning siis Sa nokid neid seal 5 tundi, sest ei taha ju neid maha ka pillata kõigi ees. Ma mõistan, et Eestis nad peavad näitama ette palju nad raha tagasi annavad, aga kas on nii raske panna paberraha sinna alusele ja siis käes üle lugeda ning anda siis Sulle kätte sendid? Ei, palun pange sinna alusele ja las ma nokin neid järgmised 5 minutit kui terve see rivi ootab mu taga, sest ilmselgelt on 15st kassast 2 lahti. Juheeei!
  • Järgmine samalaadse töökohaga inimesed - klienditeenindajad söögikohtades.. Nimelt olin üks päev sõbrannaga Vapianos, ootame ilusti, et too kokk tooks meile saia, aga ei.. Hoopis läks mingi teise kokaga juttu rääkima ning samal ajal mõlemad mind ja mu sõbrannat vaadates?! Päriselt, klatšivad ka seal kõigi ees või? Ega me ei ole pimedad ega kurdid, et ma kuulen kuidas minust räägitakse ning köhatuse peale siis pööritatakse silmi ning laiatatakse veel see vapiano karp letile ning vaadatakse sellise näoga, et kuidas ma julgen üldse seal seista?! Mis mõttes?! Muidu ma olen täiega vapi fänn, ütlen ausalt, et seal on kõige parem Ceasari salat mis ma Tallinnast saanud, aga too päev ma sain küll kerge shoki. Thank god, et Eestis ei pea niimoodi tip'i panema nagu USAs.

Lõppude lõpuks, ei ma ei vihka Eestit :D Kodus on mõnus olla, hea ja lihtne. Eestlased ei ole ka alati nii külmad, aga kahjuks leiab selliseid näited palju. Õnneks on mu ümber ikka head ja armsad inimesed, kui päris aus olla - siis enamjaolt YFUkad.. Isegi mul naabriteks 2 kõige toredamat YFUkat kes käisid kunagi Rootsis ja Hollandis :) Ning mu parim sõbranna Carmen Maria kes käis Belgias sellel aastal.. Kui päris aus olla, siis ma ei teagi kuidas ma oleks kõige sellega saanud jälle harjuda (Eesti eluga) kui poleks neid YFUkaid, sest nad on juba seda läbi teinud või teevad seda minuga samal ajal läbi, ehk alati on keegi kes oskab aidata, nõu ja jõuga. Näiteks, käisin Lätis Positivusel, YFU kambaga jälle... (teen Positivusest ka postituse teise blogisse, sealt muide leidsin ka ühe neiu kes tuli minuga rääkima seoses mu blogiga, NII KHUUL, aga pikemalt kirjutan juba teises blogis :)
Igatahes selle lõpuks tahaks lihtsalt kirjutada, et tahaks teha YFU inimestele pika pai, they are awesome! 

Lisaks mul on hea meel, et nii mitmed uued VÕPid on mulle kirjutanud.. Nii vahva näha kuidas kõik on nii elevil.. Isegi Juulis kohtasin tänu Carmenile üht tüdrukut Laurat, kes läheb see aasta Kanadasse - tema blogi leiab SIIT :) ning JUBA see nädalavahetus on minul YFU järelorientatsioon (JO) ehk viimane üritus minu lennuga.. Juba nii väga ootan, et näeksin kõiki enda toredaid, uskumatu, et nüüd näeme üksteist üle aasta.. Samasugune tunne on sees nagu ELOle minnes oli, sest pole päris kindel mis ees ootab :) Ehk nüüd järgmine postitus tulebki JOst ning arvatavasti see jääbki selle blogi viimaseks postituseks! vähemalt praeguseni :)

Ning lõpuks vastan ka mingitele küsimustele mis on siin jäänud vastamata :)


Kas sa olid enne Ameerikasse minekut Inglise keeles väga hea? Kas alguses oli natuke raske Ameeriklastele vastata? Harjusid kiiresti keele ning inimestega seal? :)
Inglise keel on selline keskmisest parem, ma pakun :D Eks algul oli natuke veider koguaeg inglise keeles rääkida, aga samas harjus ära. Kohalikud ja kõik olid ka väga abivalmid, nii et keelega probleeme ei tekkinud :)
Kas kirjutad niisama ka blogi?
liisapohlak.blogspot.com ;)
Üks küsimus sulle veel, nimelt palju ligikaudu see lisakohver USA-st tagasi tulles maksab, ma olen kuulnud, et see on päris korralik summa..?
Lisakohver 100
Aitäh selle toreda blogi eest, oled jätnud endast väga sooja ja armsa mulje :) Kuidas sa ise end aga iseloomustaksid?
Avv, aitäh nii armas!! :) Ma ei teagi väga kuidas iseloomustada iseennast... Nagu mu sõbranna ütles, "suureks kasvanud, aga ikka lollust jagub" :D

pilt Tallinnasse jõudmisest... aru saada, et ma olin kergelt shokis teiste üllatusest (et mu vanad klassikaaslased tulid ütlemata lennujaama vastu) <3 

ja uude blogisse tuleb homseks õhtuks ka uus postitus! :)

Thursday, July 18, 2013

Küsimused part 2

LÕPUKS ma siis nüüd üritan ka ülejäänud küsimustele vastata :)


Vahtusaasta alguses, enne ärasõite oli päris paljudel YFUkatel see suureks teemaks, et vahetusaastale minnes oled kõhna nagu kriipsujuku ja vahetusaastalt tagasi tulles veered nagu pall (ma loodan et mõistad :D ) Kas päriselt oli ka märgata mingit kaalutõusu või -langust ja kas üldse oli see toitumine seal nii hull? Kas harjusid seal väga kohaliku toitumiskultuuriga ära ja jääd seda Eestis igatsema?
Tõsi, kaalumuutusest räägitakse YFUs palju ning eks ma ise sain ka seda natuke omal nahal tunda :D endal tuli natukene kaalu juurde, aga ütleme nii, et võrreldes teistega siis keskmiselt! Aga nagu YFUs öeldi, sellepärast ei tuleks absoluutselt muretseda, sest mis kiirelt tuleb, see kiirelt läheb :D aga toitumine oli tõesti üpriski... USA pärane ehk palju kiirtoitu ning max kalorirohked toidud.. Tolle toitumiskultuuriga polnud väga raske harjuda, eks mingi USA laiskus tuli endalegi peale vahepeal :D aga paari kindlat asja igatsen küll toitudest, nt reese peanut butter cup'e, mida ma vist peaksin varsti saama kui mul sõbranna tuleb USAst tagasi :))

Mida perele ja sõpradele kingituseks tõid?
Kui päris aus olla, siis ma väga ei toonudki midagi.. :D päris piinlik, lihtsalt kohvrid olid niigi pungil, tõin nii palju, et ala paarile perest oma kooli "we love our foreigners" särgi ning sellist kooli pudi-padi :)

Kuidas on Sul suhted Eesti sõpradega? Kas on paljud vanad sõbrad ära kadunud, kas Su vanadsõbrad ei óle häirivaks muutunud vm?
Suhted on täitsa head, aga tõesti on natuke osad ära kadunud... Eks sellised kes enne vahetusaastat juba olid niimoodi, et vahepeal on ja vahepeal ei ole, siis nemad ikka on ajaga ära kadunud, aga tõelised sõbrad-sõbrannad on loomulikult jäänud :) Vanad sõbrad ei ole häirivaks muutunud, võib-olla oli selline kohanemis protsess algul natuke veider, sest nad peavad ka harjuma, et ma olen muutunud selle aastaga.. Aga kui päris aus olla, siis hetkel veel on mu peamine suhtlusrindkond teised YFUkad, kellega käime väljas jne... Lisaks mul naabermajas kohe 2 toredat YFUkat, nii et see ongi parim abi.. Teised YFUkad. :)

Kas sul on plaanis ka YFU vabatahtlikuks hakata?
Absoluutselt! Ma oleks juba praegu aidanud AAS'il kaasa (aasta algus seminar sissetulevatele õpilastele), aga kahjuks selle 'laagri' ajal olen ma Eestist väljas :(

Olen tähele pannud, et USAs on koolivaim tähtis asi, kas sinu koolis oli ka? Kas teil anti ka kooli logoga asju pidevalt?
Jaaaa, koolivaim oli võimas :) Meil oli jah tohutult kooli logoga asju koguaeg, särke/pükse/pusasi/mütse/kindaid/pleede jnejne, nagu kõike :D ma tegin mingi hetk USAs pildi ka mingitest riide asjadest mis kätte jäid :) see on umbes 1/3 kooliga seotud riideesemetest

Kas koolis oli lihtne hakkama saada? Mitmes klass vastab Eestis Ameerika 11.klassile?
Koolis oli tõesti lihtsam (kui võrrelda Eestiga). Ei oskagi päris nii vastata, olenes tunnist. Kui võrrelda õppimismahuga, siis tuleb ausalt öeldes, et seal on see poole väiksem. Kõige ekstreemsem näide on nt see, et kui ma veel westholmis käisin, siis pidime inkas õppima 100 sõna pähe järgmiseks päevaks, siis USAs pidi  õppima 5 sõna nädalaga selgeks... :D
kas sulle meeldib rohkem eesti või usa koolisüsteem?
Kas usa koolis on raskem õppesüsteem? 
Mõlemal on omad head ja vead.. USAs on kindlasti see koolisüsteem nõrgem, aga samas seal pole sellist pinget nagu Eesti koolides + seal saab võtta rohkem valikaineid, ehk Sa saad rohkem õppida seda mida Sind huvitab :)

milliseid toite te seal perega sõite näiteks?
Nädala sees sõime korralikult (tervislikumalt), nagu ikka mingit pastat/riisi ja mingit liha.. Nädalavahetusel tihti tellisime pitsat või käisime väljas söömas :)

kas leiad, et see on hea, et iga päev on sama tunniplaan? kui jaa siis miks sulle meeldib või miks ei?
Algul oli natuke veider, aga samas sellega harjus ära. Nii on mõnesmõttes hea, ei pea iga päev mõtlema, et mis tund on vms, sa oled lihtsalt harjunud juba oma rutiiniga.. Aga samas mingi hetk ikka viskab üle kui sul on mingi 2 kuud iga päev ainult samad tunnid.

kelleks sa saada tahad??
Ma pean siinkohal jääma vastuse võlgu.. Loodan, et aeg näitab veel seda :)

Mis õppesuunas sa EBS-is oled? Mis hinded olid sul põhikooli lõputunnistusel? ♥ Su blogi!!
Ettevõtlus klassis olen EBSis :) Ei olnud just kõige paremad hinded, väga kriitikat see teema ei kannata :D SUUR AITÄH! :)

Kes oli su kõige noorem ja kõige vanem sõber,sõbranna? :D
Kõige noorem oli ehk Emalee, ta on 15 ning kõige vanem.. Allison kes oli 20 vist. Pole täiesti kindel :D

Kas enda arust muutusid väliselt ka kui seal olid? Mis sõbrad ja perekonnad ütlesid, kui tagasi jõudsid, mis neid kõige rohkem huvitas? :P
Ma arvan, et muutusin küll jah.. eks see aasta natukenegi muudab, vähemalt loodan :D Enamused olidki kohe, et "no mis tunne on tagasi olla" või et "no kuidas oli"... Väga raske on vastata, et kuidas see AASTA oli, seda ei võta väga kahe lausega niimoodi kokku :D

Mis Eesti toitu igatsesid kõige rohkem?
LEIBA ja Kalevi komme :)

Mis nüüd suvel plaanis ja kuhu kooli õppima lähed/jääd?
Üritan võimalikult palju oma Eesti sõpru nautida ning reisida :) Koolis jätkan hetkese seisuga EBS gümnaasiumis :)

Sain aru, et ostsid endale USAst uue telefoni? Kui palju see oli odavam? Ja on raske leida selliseid, mis toimiksid ka siin?
Kuna mina ostsin iPhone ja veel otse apple lehelt, siis oleksin ma tegelikult saanud Eestis sama hinnaga, ainult, et kohaletoomis tasu oleks olnud mitu korda suurem Eestis :)

Kui kiiresti Eesti elu jälle nö omaks võtsid ehk siis kui kiiresti Sulle kohale jõudis, et oled tagasi Eestis?
Ma olen nüüd olnud Eestis kuuaega.. Selline tunne on, et polegi vahepeal ära käinud, terve see USA aasta tundub nagu unenägu.. hea unenägu :)

Kas oled juba selle aasta VÕPide blogisid ka vaadanud/kavatsed seda teha? Kas sa kavatsed ka vabatahtlikuks hakata? :)
Sinu blogi oli lihtsalt niii super! :D
Korra vaatasid, aga ei suutnud väga... Endal läheb meel kurvaks :D aga minuga on nii mõnigi selle aasta VÕPidest ühendust võtnud nt facebookis ning siis ma juba rõõmsalt räägin nendega, sest tegelikult mulle ikka meeldib kuulda mida uued VÕPid mõtlevad ja arvavad kõigest, sest ma ise olin täpselt samas seisus eelmine suvi :) Ning hakkan ka vabatahtlikuks!!
AITÄH :)

Kas sul on veel yfu üritusi tulemas?
Augusti algul on mul JO ehk siis järelorientatsioon, kus saame terve lennuga jälle kokku ning veedame 2 päeva koos Rakvere lähedal :) Sellest kindlasti kirjutan!! Ning peale JO'd on kohe paari päeva pärast YFU suvepäevad :)

Kas USA inimesed on lollimad kui meie inimesed ?
hahaaaa, päris konkreetne :D:D aga ma usun, et sellised pooletoobisi leiab igast riigist.. Aga mulle tõesti tundus, et eestlased on natukese kõrgema intelligentsus tasemega :)

Kas inimene, kes on juba olnud vahetusõpilane, saab veel tahtmise korral vahetusaastale VÕPina minna? Ehk, kui rahapuudust ei ole, saaks? Ja kui nii on, siis oleks sul selline soov?
Ma olen ainult 1 poisist kuulnud kes nii teeb.. Üks Jaapani poiss kes oli ka Iowas, ta oli minu YFU kogunemistel ning rääkis, et läheb järgmine aasta Tšiili :) Ma ise ei teagi.. mõnesmõttes ju tahaks :D

mis arvuti sul ameerikas kaasas oli? ma mõtlen kas apple v samsung jne.?
MacBook Air :)

mis klassi jätkad eestis? kas lähed ikka sinna klassi kus peaksid või jääd eakaaslastest ühe aasta maha?
11. klassi lähen ning olen tõesti oma eakaaslastest nüüd ühe aasta maas :)

Ilmselt seda nii paljud juba öelnud, aga sa oled kõvasti innustanud oma blogi pidamisega (oled andnud suurepärase ülevaate YFU elust) ka teisi noori minema vahetusõpilasteks kuskile maailma teise otsa- mis on omamoodi katsumus, oled aasta aega kodust ära, võõras riik, võõrad inimesed jne. kuid sina tegid selle kõik läbi!
Paljud on loobunud just oma YFU unistusest sellepärast, et finantsiliselt ei vea lihtsalt välja (selline see elu siin Eestis on juba) aga sa oled andnud üldse head informatsiooni selle kohta, et kuidas üldse alustada, paremal veerus on ka paljude teiste YFU´de blogspoti lingid, kus võib välja lugeda, et päris läbinisti oma taskust raha välja käima ei pea, tuleb vaeva näha, sponsoreid otsida ja kui hästi läheb siis unistus võibki tõeks saada.

Igatahes minul oli sinu postitusi väga põnev lugeda, endale pakkus rohkem huvi see ameerikalik elu mida sa kirjeldasid, et kas elu on tõesti nagu filmis seal, ega palju puudu ei jäänud. Sulle aga soovin elus edu edaspidiseks! (:

"It's the possibility of having a dream come true that makes life interesting."- Paulo Coelho
1. Mis asjade üle sa põdesid kõige rohkem ennem USA-sse minekut? (kuna küsimus tundub veidi imelik, siis paar näidet, nt: et äkki ei tule inglise keelega toime, et kuidas sind uude kooli vastu võetakse, millised hostvanemad on jne.)
2. Kuna Hawaii on dreamplace kuhu ma ennem pensioni jõuda tahaks siiski, siis küsimus: Kirjelda Hawaii loodust, inimesi, kultuuri, fakte jms mis sinu tripist kõige enam meelde jäi.

Niiiiii-niiii suur aitäh Sulle!! :) absoluutselt nõustun kõigega ning eriti lahe on veel see, et tsiteerisid mu üht lemmik kirjaniku! :)
1. Võib-olla kõige rohkem kartsin kooli... Sest ma teadsin niikuinii, et neil polnud olnud aastaid vahetusõpilast, ehk siis oli sellise 'värske liha' tunne, et kõik koridoris vaatasid natuke suurte silmadega ning küsimusi tuli igast ilmakaarest :D aga samas mind võeti väga kiiresti omaks ning kogu koolirahvas oli rohkem kui armas :)
2. Hawaii on lihtsalt ideaalne koht!!! Täiesti ausalt. Nii palju kui ma seal nägin, siis inimesed olid väga sõbralikud, kui Sul on iga päev lihtsalt selline ilm ja kõik, siis vist ei saagi väga mossitada.. Isiklikult minuarvates oli küll Honolulul liiiiiiga palju turiste, aga samas mida seal oodatagi :D Loodus oli ka metslikult ilus, nii roheline! Üks naljakaid asju oli, et mitmes kohas oli näha, et muld oli punast värvi (vulkaanide pärast). Tohutult äge oli ka vaadata kuidas nad hoiavad oma kultuuri, erinevad traditsioonid - laulud ja tantsud. Selline tunne oli, et nad oleksid nagu omaette riik, kuigi siiski Ameerika :)

Mainisid koguaeg, et USA'kad on nii dramaatilised ja igal pool leidub draamat, ometigi sina tekitasid ka draamat ja blogist jäi mulje, et sa oled väga hull pubekas..
-ma arvan, et anonüümselt oma tujusid välja elada, on vale :/ Ma olen kindel, et me ei saanud pooltki kuulda sellest, mis tegelikult toimus.
--Mina arvan samuti, et kui sulle Liisa ei meeldi siis ära loe seda blogi lihtsalt ja ära kirjuta siia halba tema kohta, sest tal on SUPER blogi ja ta ise on veel lahedam ja toredam inimene!! Pealegi ta ei tekitanud seal mingit draamat, pigem oli Jojo see, kes tujusid välja elas.
---Pubekas või mitte, aga selle etapi teeme me ju kõik elus läbi, niiet mis siin nähvata? Kas Sina, Anonymous, pole siis pubekas / olnud? (:
Väga armsad kes siia vastasid :) Ma siiralt uskusin, et kui ma olen 18, siis ma ehk olen oma pubeka east väljas... aga eks inimesi on palju ning arvamusi veel rohkem. Aga meil ka vaba riik, kõik võivad öelda mis nad arvavad, aga kas natukene piinlik ei ole olla selline tüüpiline eestlane kes julgeb öelda selliseid asju läbi interneti ja veel anonüümselt? :)

KAs viibisid mõnel üritusel ka kus tarbiti alkoholi/narkootikume? Kas seal kandis, kus sa elasid tarbiti üldse narkotsi ja alaealised jõid?( u 21) tegid mõned su sõpradest narkotsi või teadsid kedagi, kes teeb ja kes joovad? kuidas üldse seal olukord oli selle joomisega, sest eestis on ikkagi väga hull see olukord..
No mu hostisa jõi igal õhtul näiteks veini.. :D ei tegelikult väga selliseid asju ei juhtunud, sest USAs on see väääääga range. Kahjuks aga teadsin mitut kes tegi narkot mu koolist, isegi sellised inimesed kellelt ma seda ei uskunud :/ aga koolis ikka leidus selliseid kes tegid narkot ja jõid.. üldjuhul nad pidasid ennast räigelt badass'ideks ning rääkisid kõigile koguaeg kui purjus nad iga nv on jne, nagu Eestis sellised teismelised, kes esimest korda joovad, ainult, et seal olid nad lõpuklassi omad.

Mis sul Jojoga juhtus? Septembris-oktoobris olite nagu õed, kuid siis ei kirjutanud enam temast ja nagu võõrdusite üksteisest ja siis prom'i ajal räägid veel, et pingelauseks oli ta kleit, nagu kõik oleksid teda taga rääkinud k.a sina.. mis siis juhtus teil?
Sa leiad selle tüli teema paar postitust altpoolt ;) Ja prom'i postitusel ma üldse kommenteerisin paljude kleite, nii et see pole midagi erilist, et ma ka tema kleidi kohta midagi kirjutasin :)

Mis draamat Jojo tegi?
Lihtsalt keeras selja omastele ;)

Mina arvan, et on vale kõik Jojo kaela ajada. Kõik tülid on kahepoolsed. Ja ma eeldan, et sa Liisa ise ka tead seda. Ja ilmselt oled sa ka midagi halvasti talle öelnud, et lõpuks nii läks. Vb sulle tekkis endale sinna konkurent? Sa oled ju harjunud saama kõike ilma pingutamata ja nüüd tuli sulle ette üks Sakslane kes tahtis ka kõike. Ega printsessi elu kerge pole. :)
Palun otsi mulle välja koht kus ma olen kunagi kirjutanud, et kõik on tema süü.. Absoluutselt, it's a two way street.. Aga see on siiski minu blogi, nii et mina kirjutan asju nii nagu mina näen, mitte kellegi teise silmadest :) Kui Sa nii tohutult julge oled, et kirjutad siia anonüümselt ning niimoodi nagu teaksid mu elust nii jube palju, siis pane järgmine kord nimi ka juurde :) 

Kas terve see aasta andis sulle taskuraha ikka päris vanemad? Tegid ülekande või kuidas ? :)
Jah, pärisvanemad ja ülekandega :)

Liisa sul on lihtsalt vapustav blogi ja ära lase ennast häirid mingite anonite vastikutest kommentaaridest. :)
Suur aitäh Sulle!!! :)

Tundub, et hoopis eestlased on dramaaqueenid meil siin, nagu mida fucki, kessse fucking tuleb tekitama draamat siis kui tegelikult kõik ammu läbi on? Äkki ei soriks teiste oletatavas mustas pesus ja veel sellise attitudega, et nagu ise poleks kunagi kellegagi tülli läinud või vigu teinud nagu srsly, FUCK OFF. Tahaks seda ka veel küsida, et kust tuleb siin välja Liisa printsessi hoiak? WTFFFFFFFFFF? Eee ja kuidas võtta seda, et Jojo ainus inimene, kellega Liisal draamat jagus ja seda ka alles teises vahetusaasta poolest? KINDLASTI NII PUBEKAS JA PRINTSESS, kurat üle ääre ajab juuuuu. Ja kui Jojoke sitasti käitus Liisaga, siis mis te arvate et tal ei tekkinud kordagi tunnet, et tahaks sitta vastu keerata või vähemalt mitte nii hea enam ta vastu olla? Kas pole see mitte õigustatud? Siinkohal arvan, et tal oleks(oli)selleks täielik õigus ka, sorri, me oleme vaid inimesed - ärge seda unustage, et Liisa on ka.

Me keegi ei tea mis seal 100% toimus, kuid pole vaja ka mingit haiget liisa-on-pubekas-ja-sellepärast-see-kõik-juhtus muinasjuttu vestma hakata mingite arutute hüpoteeside alusel. Ikka vaja tolmu keerutada ja olla niisama kadedusega üle valatud, kari talle tillesid.
hahaa, AMEN! Heh, suur aitäh Sulle ning ausalt öeldes... ma isegi tahaks teada kes selle nii hästi siia kirjutas :D aga suur aitäh Sulle, see täiega tegi tuju heaks ning näitas, et on ka veel toredaid inimesi :)) <3 we all are just people...

millal sa nendele küsimustele vastused kirjutad? :)
Vabandust jaaa kõigile, et mul need postitused nii tasa ja targu tulevad :D

Enne USAsse minekut mitmenda klassi sa olid just lõpetanud? Mitmendas klassis sa USAs olid ja mitmendasse klassi sa nüüd Eestis lähed? Ja kas samasse kooli?
Lõpetasin 10.nda klassi, lähen 11. ning ka samasse kooli :)

Kui tohib küsida, siis mis kaamera ja objektiiv sul on? väga ilusad pildid su teises blogis :)
See oli mu vana kaamera, Nikon D70s ning kui nüüd aus olla, siis ei mäletagi mis objektiiv, suur aitäh!! :)

Su blogi oli selle aasta võp'idest kõige huvitavam! Lugesin algusest lõpuni :) Nüüd vaatasin ka sinu teist blogi ja peab mainima, et väga ilusad pildid on sul! Kuna plaanin ka endale peegelkaamerat soetada siis tekkis küsimus, et mis kaamerat ja objektiivi kasutasid nende piltide tegemisel? Ja kas selle kaameraga on võimalik ka videoid teha? kui jah, siis kui pikalt umbes filmida saab? Võiksid natukene lähemalt rääkida :)
Suur-suur aitäh kõikide heade sõnade eest :) Enamus pildid siin tehtud Nikon D5100'ga ning AF-S NIKKOR 18-55 mm objektiiviga :) selle kaameraga saab ka filmida... Filmi pikkus oleneb kui suur mälukaart on :) hetkel mul on sees 8gb kaart ning ühe reisi pildid on kaardil ning näitab et saab 20 minutit filmida.. Kindlasti kui võtaks pildid maha saaks rohkem jne :)

Kas algtasemel inglise keelega saaks ka vahetusaastal hakkama?
Minuarvates jah, nad mõistavad, et meil pole nii hea inglise keel ja kõik on väga abivalmid :)

Kas JoJo tuleb sulle millalgi Eestisse külla, nagu sügisel kokku leppisite?
Võimalik, pole kindlaid plaane veel.. Aga ma ise lähen arvatavasti oktoobris Saksamaale, et kohtuda Hawaiil tutvunud VÕPidega ning siis ka suur võimalus, et astun ka Jojo poolt läbi :)

Mida viisid perele külakostiks?

Andke andeks, ma ei pannud neid postitusi kus küsiti selle aasta VÕPide blogisi, sest ma lihtsalt ei tea neid niimoodi, võite küsimuste postituse alt kommentaaridest näha paari linki mis kommentaariumisse pandud, sest ma ise lihstalt pole nendega nii palju tutvunud :)
Ning kõik minevad VÕPid võivad ka kirjutada kui mingeid küsimusi on, sest juba armas on olnud rääkida nendega kes nüüd see aasta lähevad :) max kade nende kõigi peale!!